Fakaha 19-22
Sermon • Submitted • Presented
0 ratings
· 32 viewsNotes
Transcript
Ko e Hokoatu ‘oe Ipu Houhau hono Fitu ‘o a’u kihe Hokomai ‘ae Fakatupufo’ou
Ko e Hokoatu ‘oe Ipu Houhau hono Fitu ‘o a’u kihe Hokomai ‘ae Fakatupufo’ou
Fakaha 19
HILI ia na‘e ongo mai hangē ha fu‘u le‘o ‘o e kakai to ko lahi ‘i he langi, ‘oku nau pehē, Halelu‘ia! ‘Oku ‘a hotau ‘Otua ‘a e fakamo‘ui,Mo e kolōlia mo e mafai: 2He ‘oku mo‘oni mo totonu, A ‘ene ngaahi fakamaau: He kuo ne fakamaau ‘a e fe‘auaki lahi, ‘A ia na‘a ne maumau‘i ‘a māmani ‘aki ‘ene fe‘auaki. Pea kuo ne ‘eke kiate ia ‘a e toto ‘o ‘ene kau tamaio‘eiki. (v.1-2)
= Kau ikuna ‘oku nau fakafeta’i he fakamaau’i ‘oe fu’u kolo ‘oe maama ko ‘eni (Rev 17:1, 5, 18) ‘o ‘eke ‘ae toto ‘oe kau tamaio’eiki ‘ae ‘Otua, koe tali ia ‘oe lotu ‘ae kau ma’ata he lalo ‘olita (Rev 6:10; 16:6; 18:20); koe ‘uhinga ia ‘oe fai’aki ‘a lea “Haleluia” he koe “fakafeta’i ‘Eiki” (Ps 135:1)
Pea nau toe pehē, Halelu‘ia! Pea ‘oku ‘alu hake hono kohu ‘o lauikuonga, pea ta‘engata. Pea mape‘e ki lalo ‘a e mātu‘a ‘e to ko uofulu mā fā, mo e me‘a mo‘ui ‘e to ko fā, pea nau hū ki he ‘Otua ‘oku ‘afio ‘i he taloni, ‘o nau pehē, ‘Ēmeni; Halelu‘ia! ' (v.3-4)
= ko honau tautea ko Heli, ko e tautea ia ‘oe ngaahi fili ‘oe ‘Otua (Isa 34:10; Rev 14:11; Mk 9:43-49), pea ‘oku fai fakafeta’i ai ‘ae hou’eiki ‘o langi ‘o nau fakamo’oni kihe mo’oni ‘o ‘ene faitu’utu’uni ki he kakai ne ‘ikai te nau puke kihe folofola moe fakamo’oni kia Sisu (Lk 13:24-28)
Pea na‘e ongo mai ha le‘o mei he taloni na‘e pehē, Mou fakamālō ki hotau ‘Otua, ‘a e kau tamaio‘eiki kotoa pē ‘a‘ana, ‘a kimoutolu ‘oku ‘apasia kiate ia, ‘a e iiki mo e lalahi. Pea na‘e ongo mai hangē ha le‘o ‘o ha kakai toko lahi, pea hangē ko e ‘u‘ulu ‘o ha ngaahi vai lahi, pea hangē ko e longoa‘a ‘o ha ngaahi fu‘u mana, ‘o pehē, Halelu‘ia! He ‘oku Hau ‘a e ‘Eiki ko e ‘Otua Aoniu. Tau fiefia mo hākailangitau, ‘Io, te tau tuku ‘a e kolōlia kiate ia: He kuo hokosia ‘a e ta‘ane ‘a e Lami, Pea ko hono uaifi kuo ‘osi hono teuteu. '(v.5-7)
= Koe fakamalo’ia eni ‘oe ‘Otua ‘e hono kakai kotoa pe he hokosia ‘ae koe katoanga ta’ane ‘ae Lami mo hono uaifi. Koe katoanga ta’ane ‘ae Lami koe visone ia ‘oe faka’osi ‘oe kuonga (Lk 13:28-29) ‘a ia te tau toki inu uaine fo’ou ai moe ‘Eiki (Mk 14:25; Isa 25:6); ka koe me’a na’e hoko he kolosi ‘o fakasipinga ‘aki ia ‘ae ngaahi nofomali kotoa pe (Eph 5:22-28)
Pea na‘e tuku kiate ia ke ne kofu ‘aki ‘a e līneni mahu‘inga na‘e ngingila mo ma‘a: he ko e līneni mahu‘inga ko ia ko e ngaahi mā‘oni‘oni ‘a e kakai lotu. (v.8)
= Koe kofu ‘oe ta’ahine, koe kofu kuo fo he ta’ata’a ‘o Kalaisi (Rev 7:13-14)
Pea ne pehē kiate au, Tohi, Monu‘ia ā ka ko kinautolu kuo tala ki ai ‘a e kātoanga ta‘ane ‘a e Lami. Pea ne pehē foki kiate au, Ko e ngaahi lea ni, ko e ngaahi folofola mo‘oni ‘a e ‘Otua (v.9)
Pea ko kinautolu kuo tala ki ai ‘ae katoanga ta’ane ‘oku liliu kinautolu ‘o ngaohi koe kau angatonu ‘ihe ta’ata’a ‘o Sisu (1 Cor 6:11) pea ko hotau monu’ia, ko ‘etau fanongo kihe folofola ‘ae ‘Otua pea tauhi ki ai (Lk 11:28)
Pea u mape‘e ki lalo ‘i hono va‘e ke hū kiate ia. Pea ne pehē mai, ‘Ē, ‘oua: ‘oku ou kaungā tamaio‘eiki mo koe, pea mo ho ngaahi kāinga kuo ‘anautolu ‘a e fakamo‘oni kia Sīsū: hū ki he ‘Otua pē: he ko e fai fakamo‘oni kia Sīsū, ko e laumālie ‘o e palofisai. (v.10)
= ‘Oku tau kaungatamaio’eiki kitautolu moe kau ‘angelo he ko kinautolu ‘oku nau fakakakato ‘ae folofola ‘ae ‘Otua (Ps 103:20) moe fakamo’oni kia Sisu (Lk 1:30-33)
Pea u vakai kuo fakaava ‘a e langi, pea tā ko ha hoosi hinehina; pea ko ia na‘e heka ai na‘e ui ko Falala‘anga mo Mo‘oni; pea ‘oku mā‘oni‘oni ‘ene fakamaau mo ‘ene faitau. Ko hono ongo fo‘i fofonga na‘e hangē ko e ulo‘i afi, pea na‘e lahi ‘a e kalauni ‘i hono ‘ulu; pea na‘e ai hono hingoa na‘e tohi, ‘a ia na‘e ‘ikai ‘ilo ki ai ‘e ha taha, ka ko ia pē. Pea kuo ne kofu ‘aki ha kofu kuo pani ta‘ata‘a: pea ko hono huafa ‘oku ui‘aki KO FOLOFOLA ‘a e ‘OTUA (v.11-13).
Koe hoosi hinehina ‘o e Sila 1 (Rev 6:2) he koe fakataataa ‘eni ‘oe feingatau ke fakamafola e kosipeli kihe kotoa ‘o mamani (Mt 24:14) ‘oku lolotonga hoko he kuonga fakamui (Heb 1:1-2); he ‘oku ma’oni’oni ‘ene fakamaau mo ‘ene faitau (Ps 9:8; 96:13) ‘a ia koe fakatokanga pe ‘o e tu’unuku mai ‘ae ‘Aho fakamaau ‘a ia ‘e toki fakamaau ‘au’autotonu ai ‘ae me’a kotoa (Ac 17:31); ko hono fofonga ‘oku hange ha ulo’i afi he koe me’a ‘oku hanga kiai hono fofonga ‘oku ne fakama’a (Hab 1:13); kuo ‘ai ha kalauni lahi ki hono ‘ulu ‘o lahi ange ia he kalauni he ‘ulu ‘oe Talakoni (Rev 12:3). Kuo pani ta’ata’a hono kofu he ‘oku kei ‘ilonga ‘i hono sino hono hoka’i koe’uhi ko ‘etau ngaahi hia (Jn 19:34-37) pea ko hono hingoa ko folofola ‘ae ‘Otua, he koe folofola ia ‘oku malanga’aki kiate kitautolu ‘ihe kosipeli (1 Pet 1:23-25)
Pea na‘e muimui atu ki ai ‘a e ngaahi matatau ‘oku ‘i he langi, ‘oku nau heka ki he fanga hoosi hinehina, pea kuo nau kofu ‘aki ‘a e līneni na‘e hinehina mo ma‘a. Pea na‘e ‘alu mei hono ngutu ‘a e heletā māsila ke ne taa‘i ‘aki ‘a e ngaahi kakai, pea te ne pule‘i kinautolu ‘aki ha sēpita ukamea: pea ko ia ia ‘oku malaki ‘a e tata‘onga uaine ko e houhau ‘o e tuputāmaki ‘a e ‘Otua Aoniu. Pea na‘e tohi ‘i hono pulupulu mo hono tenga ha hingoa, (v.14-16)
= ‘Oku ‘alu atu ‘a Folofola moe ngaahi matatau ‘oe langi kuo fo honau kofu ‘ihe ta’ata’a (Rev 7:14); ka koe heleta ‘oe folofola mei he ngutu ‘oe ‘Eiki ‘oku nau taa’i’aki ‘ae ng kakai; ‘a ia koe heleta ia ‘ae Laumalie koe folofola ‘ae ‘Otua (Eph 6:17) moe ongoongolelei (Rom 10:14-15); koe sepita ukamea ia ‘oku pule’i’aki ‘ae ng kakai ta’etui ‘o ne malaki ‘aki kinautolu ‘ihe tata’o’anga uaine ‘oe houhau ‘ae ‘Otua (Isa 63:3-4) he koe li’aki ‘oe folofola ‘ae ‘Otua koe houhau ia ‘oe ‘Otua (Rom 1:26-27); koe Tu’i ‘oe ng tu’i moe ‘Eiki ‘oe ng ‘eiki he ‘oku ‘ikai te ne filifilimanako pe tali ha totongi ke afe’i ‘ae fakamaautotonu (Dt 10:17)
Pea u vakai ‘a e ‘āngelo ‘e taha ‘oku ne tu‘u ‘i he la‘ā; pea na‘a ne kalanga le‘o lahi ki he manupuna kotoa pē ‘oku puna ‘i he loto langi, Omi; mou fakataha mai ki he kātoanga lahi ‘a e ‘Otua; ke mou kai ‘a e kakano ‘o e ngaahi tu‘i, mo e kakano ‘o e ngaahi ‘eikitau, mo e kakano ‘o e kau to‘a, mo e kakano ‘o e fanga hoosi mo kinautolu ‘oku heka ai, mo e kakano ‘o e kakai kehekehe, ‘a e tau‘atāina mo e pōpula, ‘a e iiki mo e lalahi. (v.17-18)
= Koe fakaafe eni ‘oku fai kihe ‘aho ‘e faka’auha faka’aufuli ai ‘ehe ‘Otua ‘ae ng fili hono kakai (Ezek 39:17-20) pea ‘oku sio kihe fakamala’ia ‘oe kakai ta’etui kihe folofola ‘ae ‘Otua pea moe fakamo’oni kia Sisu (Isa 34:2-3)
Pea u vakai ‘a e manu fekai, mo e ngaahi tu‘i ‘o māmani, mo ‘enau ngaahi matatau, kuo nau fakataha ke fai tau mo ia ‘oku heka ‘i he hoosi, pea mo ‘ene tau ‘a‘ana (v.19)
= Koe feingatau ‘oku lea kiai ‘ae FM (Zec 14:3), ka ‘oku talamai ‘ehe ‘Apositolo ko Paula koe feingatau fakalaumalie ‘oku tau mo’ua ai, ‘o feta’aki aipe ‘a Setane mo Satai (Eph 6:12-13)
Pea na‘e puke ‘a e manu fekai, pea mo ia na‘e kau mo ia, ‘a e palōfita loi, ‘a ia na‘a ne fai ‘a e mana ‘i he ‘ao ‘o e manu, ‘o ne kākaa‘i ai ‘a e kakai kuo ma‘u ‘a e faka‘ilonga ‘o e manu fekai, mo nau hū ki hono ‘īmisi, Na‘e lī mo‘ui kinaua ki he anoafi, ‘a ia ‘oku ulo sūlifa (v.20)
= Koe manufekai hono 2 eni ‘aia na’e ‘alu hake mei he tahi, ‘aia ‘oku ngaue ‘ihe ngaahi mafai fakapolitikale kotoa pe ‘oku angatu’u kihe folofola ‘ae ‘Otua moe fakamo’oni kia Sisu (Rev 13:1-2) pea koe palofita loi ‘oku ngaue ia ‘ihe ngaahi mafai fakalotu kotoa pe ‘oku fakatanga’i ‘akinautolu ‘oku piki kihe folofola moe fakamo’oni kia Sisu. ‘Oku tokatala ‘e Sisu ‘a hono fakamamahi’i kitautolu ‘ihe ngaahi falelotu pea moe ‘ao ‘oe ngaahi tu’i moe kau kovana (Mat 10:17-18). Pea koe ongo mafai ko ia, ‘oku na lolotonga ngangaue pe ‘i hotau lotolotonga he ‘aho ni (2 Thess 2:7) fakataha moe Fiekalaisi (1 Jn 2:18). Ka ‘e faka’auha faka’aufuli ‘e Kalaisi he’ene toehokomai (2 Thess 2:8)
Pea ko hono toe na‘e tāmate‘i ‘aki ‘a e heletā ‘a‘ana na‘e heka ki he hoosi, ‘a e heletā ‘oku ‘alu atu mei hono ngutu: pea na‘e mākona ‘a e manupuna kotoa pē ‘i honau kakano (v.21)
= ‘Oku fakamahino ‘aupito heni, ko e feingatau eni ia ‘o e kosipeli, ‘a ia ‘oku lolotonga hoko pe ‘i he kuonga fakamui ‘oku tau nofo ai. He koe heleta ‘oku ‘alu atu mei he ngutu ‘o Folofola Mo’ui, koe folofola ia ‘ae ‘Otua (Heb 4:12-13) he koe heleta ia ‘ae Laumalie (Eph 6:17) ‘aia ‘oku ne tamate’i’aki ‘ae kau ta’etui ‘i hono fakafefeka honau loto ke ‘oua na’a nau tui kihe folofola ‘ae ‘Otua na’a nau mo’ui ai (Jn 12:39-40). Pea koe lau ki he ‘ikai tanu ‘ae kau mate, koe faka’ilonga fakamala’ia ia mei he ‘Otua, he na’e pehe ‘a ‘ene tala kihe kau ta’etui ‘oe Siasi ‘oe FM (Isa 66:24)
Fakaha 20
PEA u vakai ha ‘āngelo ‘oku ‘alu hifo mei he langi, ‘oku ‘iate ia ‘a e kī ‘o e Luo Ta‘ehanotakele, pea ‘oku ne to‘o ha fu‘u, seini. 2Pea ne puke ‘a e Talākoni, ‘a e ngata ‘o ono‘aho, ‘a ia ko e Tēvolo foki mo Sētane, pea ne ha‘i ia ke ‘osi ha ta‘u ‘e afe, 3pea ne lī ia ki he Luo, ‘o ne tāpuni ia ‘o sila‘i mei ‘olunga; koe‘uhi ke ‘oua te ne toe kākaa‘i ‘a e kakai kae‘oua ke kakato ‘a e ta‘u ‘e taha afe: hili ia kuo pau ke veteange ia ‘o fuoloa si‘i (v.1-3).
= Koe lau taimi ‘a ‘Itaniti: koe ‘aho ‘e taha koe ta’u ‘e afe pea koe ta’u ‘e afe, koe ‘aho ‘e taha (Ps 90:4; 2 Pet 3:8). Na’e ‘osi ha’i ‘e Sisu ia ‘a Setane lolotonga ‘ene ngaue fakamo’ui ‘i mamani (Mk 3:27) pea ne kapusi hifo ia mei langi ‘ihe feingatau ‘oe kolosi (Jn 12:31). Ko ia, ‘oku muimui mai ‘ihe malanga’i ‘oe kosipeli ‘a hono fakamahino, ko Setane, ne ‘osi ha’i ‘o tapuni he ta’u ‘e afe ‘oe ngaue fakamo’ui ‘a Sisu ‘i mamani (Ac 10:38), ‘i hono fakavaivai’i ‘e he Pule’anga ‘oe ‘Otua (Lk 11:20-22). Na’e fai ‘eni ‘e Sisu he’ene fakavaivai’i ‘a Setane ‘i hono ‘ahi’ahi’i ia, he Toafa (Lk 4:12-13). Ka kuo toe tukuange mai eni ‘a Setane hili ‘ae ha’ele hake (Eph 4:8; Rev 12:5) ‘o ki’i fuoloa si’i pe (Rev 12:12) he kuonga fakamui ‘oku tau lolotonga ni (1 Pet 5:8) pea ka tau ka ‘ai ‘ae mahafukotoa ‘ae ‘Otua (Eph 6:11) ‘o taliteke’i ia te ne hola vale leva (Jas 4:7; 1 Pet 5:9)
Pea u vakai ha ngaahi taloni, pea na‘a nau nofo ai, pea na‘e tuku kiate kinautolu ‘a e fakamaau: pea ko e ngaahi laumālie ‘o e kakai ne tu‘usi honau ‘ulu koe‘uhi ko ‘enau fakamo‘oni kia Sīsū, pea koe‘uhi ko e folofola ‘a e ‘Otua, kae‘uma‘ā ‘a kinautolu na‘e ‘ikai lotu ki he manu fekai, ‘uma‘ā hono ‘īmisi, pea na‘e ‘ikai te nau ma‘u hono faka‘ilonga ‘i honau la‘e, pea ‘i honau nima; na‘e toe mo‘ui ‘a kinautolu, ‘o nau Hau mo Kalaisi ‘i he ta‘u ‘e taha afe. 5Ko hono toe ‘o e pekia, na‘e ‘ikai te nau mo‘ui hake kae‘oua ke kakato ‘a e ta‘u ‘e taha afe. Ko eni ia ‘a e ‘uluaki toetu‘u (v.4-5)
= Koe ngaahi taloni ‘oe kau ikuna ke nau fakamaau ‘a mamani (Dan 7:18, 27; 1 Cor 6:2) pea koe ngaahi laumalie ‘oe kau fakamo’oni kia Sisu moe folofola ‘ae ‘Otua kuo fakatoetu’u kitautolu ‘i hono fakamo’ui kitautolu ke tau kaungahau mo Kalaisi (Eph 2:6); ‘a ia koe ‘uluaki toetu’u ia, ‘oku hoko atu pe ia ‘ihe mate (Mk 12:26-27) kia kitautolu ‘oku tui kia Sisu (Jn 11:25-26)
‘Oku monū‘ia mo toputapu ‘a ia ‘oku ‘inasi ‘i he ‘uluaki toetu‘u: ko e fa‘ahinga ko ia, ‘oku ‘ikai ke mafai ha me‘a ki ai ‘e he mate ‘angaua, ka te nau nofo ko e kau taula‘eiki ‘a e ‘Otua mo Kalaisi, pea te nau Hau mo ia ‘i he ta‘u ‘e taha afe (v.6)
= He ‘oku tau tukufolau atu ‘o nonofo mo Kalaisi ‘i he’etau mate (Phil 1:23) ko ia ‘oku hoko ai ‘ae mate kiate kitautolu koe koto fakakoloa (Phil 1:21) he kuo fakatoetu’u kitautolu mo Kalaisi ‘aki ‘ae kosipeli (Eph 2:4-7) pea ‘oku tau nofo ko ‘ene kau taula’eiki ma’oni’oni (1 Pet 2:5) ‘o kaungahau mo ia (2 Tim 2:11-12) pea te tau kaungahau foki mo Ia ‘oka fai ‘ene toeha’elemai (Col 3:4)
Pea ‘oka toki kakato ‘a e ta‘u ‘e taha afe, pea ‘e vete ‘a Sētane mei hono pilīsone, 8pea te ne ‘alu ke kākaa‘i ‘a e ngaahi kakai ‘oku nofo ‘i he tuliki ‘e fā ‘o māmani, ‘a Koki mo Mēkoki, ke fakataha‘i kinautolu ki he tau: ko honau tokolahi ‘oku hangē ko e ‘one‘one ‘o e tahi. 9Pea ko ‘enau ‘alu hake na‘e fe‘unga mo e māukupu ‘o e fonua, pea na‘a nau kāpui ‘a e ‘apitanga ‘o e kau lotu, mo e kolo ‘ofeina: pea na‘e ‘alu atu ha afi mei he langi, ‘o keina kinautolu. 10Pea ko e tēvolo na‘e kākaa‘i kinautolu, na‘e lī ia ki he ano afi mo sūlifa, ‘a ia ‘oku ‘i ai foki ‘a e manu fekai mo e palōfita loi; pea ‘e fakamamahi‘i kinautolu ‘i he ‘aho mo e pō, ‘o lauikuonga pea ta‘engata (v.7-10).
= Koe feingatau pe eni ‘oku tau lolotonga fekuki mo ia talu hono veteange ‘o Setane he ha’ele hake ‘a Sisu (Rev 12:5) he ‘oku ha’u ‘a Setane mo ‘ene ngaahi kongakau ke ‘ohofi ‘ae ‘apitanga ‘oe kakai lotu (Rev 12:17) moe kolo ‘ofeina, ‘a Saione, he ‘oku tau fakataha kitautolu ki Saione moe Lami (Heb 12:22; Rev 14:1) ka ‘e faka’auha kinautolu ‘aki ‘ae afi ‘e tutu ‘aki ‘ae me’a kotoa pe (2 Pet 3:12-13). ‘E toki li ai ‘ae Tevolo ki he ano afi moe sulifa ke nau fakataha ki ai moe manufekai mei tahi moe palofita loi ‘o fakamamahi’i kinautolu ‘aho moe po ‘o lauikounga pea ta’engata (Mt 13:41-42; Rev 14:10-11)
Pea u vakai ha fu‘u taloni hinehina, pea mo IA na‘e ‘afio ai, ‘a ia na‘e hola mei hono fofonga ‘a māmani mo e langi; pea na‘e ‘ikai ‘ilo hanau potu. 12Pea u vakai ‘a e pekia, ‘a e lalahi mo e iiki, ‘oku nau tutu‘u ‘i he ‘ao ‘o e Taloni; pea na‘e folahi ‘a e ngaahi tohi, pea na‘e folahi mo e tohi ‘e taha ‘a ia ko e tohi ‘o e mo‘ui: pea na‘e fakamaau ‘a e pekia ‘i he ngaahi me‘a ‘oku tu‘u ‘i he ngaahi tohi, ‘o fakatatau ki he‘enau ngāue, 13pea na‘e tukuange ‘e he tahi ‘a e pekia na‘e ‘i ai; pea mo Mate foki mo Hētesi na‘a na tukuange ‘a e pekia na‘e ‘iate kinaua: pea na‘e fakamaau kinautolu takitaha, ‘o fakatatau ki he‘enau ngāue. 14Pea na‘e lī ‘a Mate mo Hētesi ki he Anoafi, Ko eni ia ‘a e Mate ‘Angaua, ko e Anoafi. 15Pea ‘ilonga ‘a ia ne ‘ikai ‘iloa hono hingoa ‘i he tohi ‘o e mo‘ui, ne lī ki he Anoafi (v.11-15).
= Koe taloni hinehina ‘oku ne fakaha ‘ae ma’a mo’oni mo’oni ‘ae ‘Otua, hange koe taloni fakamaau ‘o Talumeimu’a na’e mamata ki ai ‘a Taniela (Dan 7:9); pea hola ‘a mamani moe langi mei hono fofonga, he ‘e mole ‘ae me’a kotoa (Isa 51:6); pea ‘e fakatoetu’u ‘ae kotoa ‘oe kau pekia (Dan 12:2) kihe fakamaau ‘ae ‘Otua (2 Cor 5:10)
= pea folahi ‘ae ngaahi tohi hange ne mamata kiai ‘a Taniela ‘ihe ‘ao ‘o Talumeimu’a (Dan 7:10); koe Takainga ‘oe Lo’imata (Ps 56:8); Koe Tohi ‘oe Loto (Jer 17:1); Tohi ‘oe Kau Ma’oni’oni (Ps 69:28
); Tohi Lesisita ‘o ‘Isileli (Ezek 13:9); Takainga Tohi Fakamanatu ‘oe Kau ‘Apasia (Mal 3:16); Tohi Kakai ‘oe Ngaahi Fa’ahinga ne Fanau’i ‘i Saione (Ps 87:6); Tohi ‘ihe Kelekele (Jer 17:13); Tohi ‘a Kalaisi moe Kau ‘Apositolo (2 Cor 3:2-3); Tohi ‘oe Kau Nofo ‘i Mamani (Rev 13:8; 17:8); Tohi Hotau Fakamo’ua (Col 2:14)
= folahi moe Tohi ‘oe Mo’ui ‘a ia koe Tohi ‘oe Mo’ui ‘ae Lami ‘aia Na’e Tamate’i Talu meihe Tanupou ‘o Mamani (Rev 13:8) koe Tohi ‘ihe Langi ia (Lk 10:20)
= Fakamaau ‘ae kau pekia ‘o fakatatau ki he’enau ngaahi ngaue, he ‘oku tala ‘ae ‘akau kotoa pe mei hono fua (Lk 6:43-44) pea ‘oku sivi ‘ehe ‘Otua ‘ae loto kotoa pe ke totongi tuha (Jer 17:10) he ‘oku ‘ikai fakamo’ui kitautolu ‘e he’etau ngaahi ngaue (Rom 4:2-3) telia na’a ai ha taha ‘e polepole (Eph 2:9), ka ko ‘etau ngaahi ngaue ‘oku fakamo’oni ki he’etau tui (Jas 2:22). He ‘oku ta’e’aonga ‘a tui ‘oka ‘ikai fakamo’oni kiai ‘etau ngaue (Jas 2:20) pea ‘oku ta’e’aonga ‘ae ngaue ka ‘oka ‘ikai ma’u ‘ae tui (Rev 3:2)
= Ko Mate mo Hetesi na’e li ki he Anoafi, ‘a ia ko hono ikuna’i ia ‘e Kalaisi ‘ae Fili Fakamui, ‘a Mate (1 Cor 15:25-26) pea mo kinautolu kotoa pe ne ‘ikai tu’u honau hingoa ‘ihe Tohi ‘oe Mo’ui, ‘ae fa’ahinga ne ‘ikai te nau puke ki he folofola ‘ae ‘Otua moe fakamo’oni kia Kalaisi (Jer 17:13; 2 Thess 1:8-10)
Ko e Fakatupufo’ou
Fakaha 21
PEA u vakai ha langi fo‘ou mo ha fonua fo‘ou: he ne mole ‘a e ‘uluaki langi mo e ‘uluaki fonua; pea ‘oku ‘ikai kei tu‘u ‘a e tahi. 2Pea u vakai ‘a e kolo tapu, ‘a Selusalema Fo‘ou, ‘oku ‘alu hifo mei langi mei he ‘Otua, kuo ‘osi teuteu, ‘o hangē ha ta‘ahine, kuo ‘ai teunga ki hono husepāniti (v.1-2)
= ‘E mole ‘ae Fakatupu motu’a; ‘ae langi motu’a moe mamani motu’a (Lk 21:33; 2 Pet 3:10) kae ‘omi ‘ae Fakatupufo’ou moe Kolo ‘oe ‘Otua ‘o hange ko ia na’e tala’ofa ‘aki ‘ihe palofita (Isa 65:17) pea tau nofo ‘amanaki kiai koe ‘api ‘oe kau ma’oni’oni (2 Pet 3:13). ‘E mole ‘ae tahi he koe fakataataa ia ‘oe kau faikovi (Isa 57:20) pea ‘e ‘alu hifo hotau Kolo Fo’ou kuo ‘osi teu ki hono husepaniti ‘aki ‘ae teunga ‘oe ma’oni’oni (Isa 61:10)
3Pea ongo mai ha fu‘u le‘o mei he taloni, ‘oku ne pehē, Ko eni, ko e Tāpanekale ‘o e ‘Otua, ‘Oku tu‘u mo e kakai. Pea ‘e nofo hono Sikaina mo kinautolu, Pea te nau nofo ko hono kakai; Pea ‘e nofo ‘e He‘ene ‘Afio, Ko e ‘Otua ‘oku kau ma‘anautolu, ‘Io, ko honau ‘Otua. 4Pea te ne holoholo ‘a e lo‘imata kotoa pē mei honau mata; Pea ‘e ‘ikai toe ai ha mate, Pea ‘e ‘ikai toe ai ha mamahi, pe ha tangi, pe ha ongosia; Kuo mole ‘a e ngaahi me‘a mu‘a (v.3-4)
= Koe le’o meihe taloni koe le’o lahi pe ia ‘oe ‘Otua (Dt 5:22) ke fakaha kuo fakasino ‘etau ‘amanaki, he kuo hoko ‘ae ‘Otua koe ‘Otua ‘oku nofo mo kitautolu, ‘o tau nofo atu ko hono kakai (Lev 26:11-12; Ezek 37:26) pea ‘e ‘ikai toe fai ai ha tangi ‘akitautolu ‘oku nofo Saione (Isa 30:19) pea ‘e ‘ikai toe ai ha Mate he ‘e folofua ia ‘e he’etau ikuna ‘ia Kalaisi (Hos 13:14; 1 Cor 15:54) pea ‘e ‘osi ai ‘ae ngaahi ‘aho ‘o ‘etau fakamamahi (Isa 60:20) he kuo ‘osi ‘ae ngaahi me’a motu’a (2 Cor 5:17)
5Pea folofola ‘e ia na‘e ‘afio ‘i he taloni, Ko eni ‘oku ou fakafo‘ou ‘a e me‘a kotoa pē. Pea ne pehē mai, Tohi, he ko e ngaahi lea ko eni ‘oku ala falala ki ai, pea ko e mo‘oni ‘o e mo‘oni. 6Pea ne folofola mai, KUO FAI. Ko au ko e ‘Ālifa mo e ‘Ōmeka, ko e Kamata‘anga mo e Ngata‘anga. ‘Ilonga ‘a e fieinu te u tuku kiate ia ke ne inu ta‘etotongi mei he matavai ‘o e vai ‘o e mo‘ui (v.5-6)
= Koe me’a na’e lea’aki ‘e Kalaisi ‘ihe Kolosi ‘o pehe: KUO LAVA (Jn 19:30), ‘e toki fakakakato faka’aufuli ‘ihe hokomai ‘ae Fakatupufo’ou he na’e kamata ‘ae fakatupufo’ou koia ‘ihe pekia ‘a Kalaisi pea te tau inu ta’etotongi ai mei he matavai ‘oe mo’ui (Ps 36:9; Jn 4:14)
7Ko ia ia te ne ikuna, ‘e tō mo‘ona ‘a e ngaahi me‘a ni, pea te u nofo ko hono ‘Otua, pea te ne nofo ko hoku foha. 8Ka ko e kau fo‘i, mo e ta‘etui, mo e fakalielia‘ia, mo e fakapō, mo e fe‘auaki, mo e fai fakalou‘akau, mo e kau tauhi ‘aitoli, mo e kau loi kotoa pē, te nau ‘inasi ‘i he ano ‘oku ulo afi mo sūlifa; ‘a ia ko e mate ‘angaua (v.7-8).
= Koe kau ikuna te nau kau mei he ‘Akau ‘oe Mo’ui ‘ihe Palataisi ‘oe ‘Otua (Rev 2:7) ka koe kau fo’i mo ta’etui moe kau loi kotoa pe ‘e li ki he ano afi moe sulifa ‘aia koe mate ‘angaua (1 Cor 6:9-10)
9Pea na‘e ha‘u ha toko taha ‘i he kau ‘āngelo ‘e to ko fitu, ‘a ia na‘e ‘iate kinautolu ‘a e ngaahi ipu ‘e fitu na‘e fonu ‘i he tautea fakamui ‘e fitu; pea na‘a ne lea kiate au, ‘o pehē, Ha‘u, ka u fakahā kiate koe ‘a e Ta‘ahine ko e Uaifi ‘o e Lami. 10Pea na‘e ne ‘ave au, he‘eku Laumālie‘ia, ki ha mo‘unga lahi mo mā‘olunga, ‘o ne fakahā kiate au ‘a e Kolo Tapu, ko Selusalema, ‘oku ‘alu hifo mei he langi mei he ‘Otua; 11‘oku ‘i ai ‘a e Sikaina ‘o e ‘Otua; pea ko hono ngingila na‘e hangē ha makakoloa fungani, ‘o hangē ha maka siasipa fakakilisitala (v.9-11).
= Koe Ta’ahine Uaifi ‘oe Lami, ko e Kolo Tapu aipe ia ‘a ia ‘oku ‘iai ‘ae Sikaina ‘oe ‘Otua, he koe Siasi ia ‘oe ‘Otua ‘aia ‘oku ‘afio ai ‘a hono Laumalie he lolotonga ni (Eph 2:20-22) pea koe Kolo ia ‘oku tau fakataha kiai ‘akitautolu kuo tui kia Kalaisi he lolotonga ni (Heb 12:22-24) ka ‘e toki fakaha mai ke hoko ko hotau ‘api tu’uma’u (2 Pet 3:13)
12Na‘e ai hono ‘ā lahi, mo mā‘olunga: na‘e ai hono matapā ‘e hongofulu mā ua, pea tu‘u ‘i he ngaahi matapā ha ‘āngelo ‘e hongofulu mā ua, pea tohi ai ha ngaahi hingoa, ‘a ia ko e ngaahi hingoa ‘o e ngaahi matakali ‘e hongofulu mā ua ‘o ha‘a ‘Isileli. 13Na‘e tolu ‘a e matapā ki hahake; pea tolu ‘a e matapā ki he tokelau; pea tolu ‘a e matapā ki he tonga; pea tolu ‘a e matapā ki hihifo. 14Pea ko e ‘ā ‘o e kolo na‘e hongofulu mā ua hono maka tu‘unga, pea tu‘u ai ‘a e hingoa ‘e hongofulu mā ua ‘o e kau ‘Aposetolo ‘e hongofulu mā ua ‘a e Lami (v.12-14)
= Koe ‘a ‘oe Kolo ‘oku ne fakamahino ‘ae malu ‘oe kakai kuo fakamo’ui ‘e he ‘Otua (Isa 26:1) he na’e palomesi foki ‘ae ‘Otua te ne hoko koe ‘a afi ke malu’i hono Kolo mei tu’a pea ne hoko koe langilangi ‘i loto Kolo (Zec 2:5); koe hingoa ‘oe ngaahi matakali ‘e 12 ‘ihe ngaahi matapa moe hingoa ‘oe kau ‘Apositolo ‘e 12 ‘ihe makatu’unga ‘oe Kolo ‘oku ne fakaha ‘ae fakataha’i ‘ihe Kolo ni ‘ae Siasi ‘oe ‘Otua ‘ihe FM moe FF he kuo tau tui taha kotoa pe kihe ‘Alo (Eph 4:13)
15Pea ko ia na‘e talanoa mo au na‘e ne to‘o ha fua, ko ha kaho koula, ke ne fua ‘aki ‘a e kolo, mo hono ngaahi matapā, mo hono ‘ā. 16Pea ‘oku tapafā ‘a e kolo, pea ko hono lōloa ‘oku tatau mo hono māukupu; pea na‘a ne fua ‘a e kolo ‘aki ‘a e kaho, pea ne a‘u ki he ngaahi vahevalu ‘e taha mano mā ua afe ‘o e maile; ko hono lōloa mo hono māukupu mo hono mā‘olunga ‘oku tatau pē. 17Pea na‘a ne fua hono ‘ā, ko e kiupite ‘e teau mā fāngofulu mā fā: ko e fua fakaetangata ia, he ko e fua faka‘āngelo ia (v.15-17).
Ko hono fua ‘o e Kolo ‘oku ne fakaha ‘ae tokanga ‘ae ‘Otua ke malu hono kakai ‘e nofo ‘i hono Kolo he ‘e fokotu’u ma’u ai ‘ene fakamo’ui (Isa 26:1; 60:18) pea ko Sihova ‘a hono ‘a (Zec 2:5); koe Kolo na’e tapafa tatau ‘o hange tofu pe koe Potu Toputapu (1 Kings 6:20; Ezek. 41:4).
18Pea ko e me‘a na‘e langa ‘aki hono ‘ā ko e siasipa: pea ko e kolo ko e koula haohaoa, hangē ko e sio‘ata haohaoa. 19Ko e ngaahi makatu‘unga ‘o e kolo na‘e teu ‘aki ‘a e makakoloa kehekehe. Ko e ‘uluaki makatu‘unga ko e siasipa; ko hono ua, ko e sāfaia; ko hono tolu, ko e kalisitone; ko hono fā, ko e ‘emalata; 20ko hono nima, ko e satoniki; ko hono ono, ko e sātio; ko hono fitu, ko e kalisolaite; ko hono valu, ko e pelili; ko hono hiva, ko e tōpasi; ko hono hongofulu, ko e kelai-sāpaso; ko hono hongofulu mā taha, ko e siasini; ko hono hongofulu mā ua, ko e ‘ametisi (v.18-20).
= Koe ngaahi makakoloa ‘e 12 ko ‘eni ‘oku fakatatau ki he makakoloa ‘e 12 na’e ngaohi ‘aki ‘ae no’o fatafata ‘oe Taula’eiki lahi Ex 28:17-20) ‘o fakafofonga ‘ae kotoa ‘oe ng matakali ‘oe kakai ‘ae ‘Otua. ‘Oku ne fakamanatu hake ‘a ‘Iteni ‘aia na’e teu ‘aki ‘ae ngaahi maka mahu’inga (Ezek 28:13-14)
21Pea ko e matapā ‘e hongofulu mā ua, ko e ngaahi mata‘itofe ia ‘e hongofulu mā ua, na‘e ngaohi ‘a e ngaahi matapā takitaha ‘aki ha mata‘itofe ‘e taha: pea ko e hala ‘o e kolo ko e koula haohaoa, ‘o hangē ha sio‘ata ‘asinisini (v.21).
= Fakamanatu hake ‘ae talanoa ‘a Sisu ki he Pule’anga, koe mata’itofe mahu’inga (Mt 13:45-46) pea ko hono hala koula ‘oku ne fakamanatu hake ‘ae Hala Tapu ‘oe kau Ma’oni’oni ( Isa 35:8)
22Pea na‘e ‘ikai te u sio ‘i ai ki ha temipale: he ko hono temipale ‘o‘ona ‘a ‘Ene ‘Afio ko e ‘Otua Aoniu, pea mo e Lami (v.22).
= Na’e ‘osi tala pe ‘e Sisu ko ia ia ‘ae Temipale (Jn 2:19-21); pea kuo hoko hono kakai koe Temipale ‘oe Laumalie (Eph 2:22) he koe ‘Otua na’a ne hoko koe Potu Tapu ‘o hono kakai he potu kotoa pe na’a nau ‘alu ki ai (Ezek 11:16) pea koe ‘Otua pe hotau nofo’anga he to’utangata moe to’utangata (Ps 90:1)
23Pea na‘e ‘ikai ‘aonga ‘a e la‘ā ki he kolo, pe ko e māhina, ke ulo ki ai: he na‘e fakamaama ia ‘e he Sikaina ‘o e ‘Otua; pea ko hono maama ko e Lami. 24Pea ‘e hā‘ele ‘a e ngaahi kakai ko e me‘a ‘i he‘ene maama; pea ko e ngaahi tu‘i ‘o māmani te nau ‘omi honau nāunau kiate ia (v.23-24).
= Ko hono toki fakakakato eni ‘oe tala ‘ae palofita ki hono fakatahataha’i ‘ehe ‘Otua hono kakai mei he ngaahi feitu’u kotoa pe ne nau movetevete ki ai, he te ne ‘omi kinautolu pea tene hoko ko honau maama ‘o fetongi ‘ae ngaahi maama’anga ‘o mamani (Isa 60:20-21)
25Pea ko hono ngaahi matapā ‘e ‘ikai ‘aupito tāpuni ‘aho; he ‘oku ‘ikai ha pō ‘i he feitu‘u ko ia. 26Pea te nau ‘omi ki ai ‘a e nāunau mo e me‘a mahu‘inga ‘o e ngaahi kakai (v.25-26).
= ‘E ava aipe hono matapa ke hu mai hono kakai mo ‘omi ‘ae koloa ‘ae ngaahi pule’anga ‘o foaki kihe ‘Otua (Isa 60:11) pea ‘e ‘ikai ha po’uli he ‘e hulungia ‘ae Kolo ‘ehe langilangi ‘oe ‘Otua (Zec 14:7)
27Pea ‘e ‘ikai ‘aupito hū ki ai ha momo‘i me‘a ‘oku ta‘etaau, pe ‘oku fai fakalielia, pe ‘oku loi: ngata pē ‘iate kinautolu kuo tohi ‘i he tohi ‘o e mo‘ui ‘a e Lami (v.27).
= ‘Io ‘e ‘ikai ‘aupito hu ki ai ha fa’ahinga ‘oku ta’etaau (Isa 52:1; Joel 3:17)‘aia kuo ‘ikai fo honau kofu ‘ihe ta’ata’a ‘oe Lami (Rev 7:14)
Fakaha 22
PEA ne fakahā kiate au ha vaitafe ‘o e Vaiola, na‘e ngingila ‘o hangē ko e kilisitala, ‘oku tafe mai mei he taloni ‘o e ‘Otua mo e Lami. 2‘I he vaha‘a ‘o e hala ‘o e kolo pea mo e vaitafe, ‘i he kauvai ‘e taha, na‘e tu‘u ai ‘a e ‘akau ‘o e mo‘ui, pea pehē mo e kauvai ‘e taha. Na‘e hongofulu mā ua hono fa‘ahinga fua, ‘o takitaha ‘a e māhina hono fua: pea ko e lou‘akau ‘oku ‘aonga ki he faito‘o ‘o e ngaahi kakai (v.1-2).
= Koe vaitafe eni na’e mamata ki ai ‘a ‘Isikeli ‘ihe Visone ‘oe Temipale (Ezek 47:1-2) pea ‘oku hange koe ngaahi vaitafe ‘o ‘Iteni (Gen 2:8-10) ‘aia koe vai mo’ui ‘oku tafe he loto Kolo Tapu (Zec 14:8) pea koe ‘Akau ‘oe Mo’ui ne tapui ‘i ‘Iteni (Gen 3:22-24) kuo faka’ataa ke kai mei ai ‘ae kakai ‘oe Kolo he ta’u kotoa (Rev 2:7) pea ‘e toki fakakakato ai hono faito’o hotau ngaahi mahaki kotoa pe he kuo ‘ikai ‘a Mate (Ezek 47:12)
3Pea ‘ilonga ha me‘a fakamala‘ia ‘e ‘ikai toe ‘iloa: pea ko e taloni ‘o e ‘Otua mo e Lami ‘oku tu‘u ai, pea ‘oku tauhi ki He‘ene ‘Afio ‘e he‘ene kau tamaio‘eiki.4Pea te nau mamata ki hono fofonga; pea ‘e tu‘u hono huafa ‘i honau la‘e. 5Pea ‘e ‘ikai ‘i ai ha pō pea ‘e ‘ikai te nau fie ma‘u ha maama pe ko e la‘ā; he ko ‘Ene ‘afio ‘a e ‘Otua te ne hulu‘ia kinautolu: pea te nau Hau ‘o lauikuonga (v.3-5).
Koe ngaahi me’a fakamala’ia ‘oe talangata’a ‘a ‘Atama (Gen 3:17) kuo ‘ikai, pea ‘e hokoatu aipe ‘etau tauhi ki he ‘Otua moe Lami ‘ihe taloni (Heb 12:28-29) ka kuo tau mamata tonu ‘eni ki si’ono fofonga (Mt 5:8) ne ‘ai ai ‘ae kalauni talatala (Rev 7:15) ‘akitautolu kuo sila’i hono hingoa hotau la’e (Ezek 9: 4) pea ‘e fakamaamangia kitautolu ‘ehe ‘Otua ke fai ‘etau tauhi kiate ia (Ps 118:27) pea te tau kaungahau mo ia ‘o lauikuonga (Dan 7:27)
6Pea ne pehē kiate au, Ko e ngaahi lea ko eni ‘oku ala falala ki ai, pea ko e mo‘oni ‘o e mo‘oni: pea ko e ‘Afio ‘a e ‘Otua ‘o e ngaahi laumālie ‘o e kau palōfita kuo ne fekau ‘ene ‘āngelo ke fakahā ki he kau tamaio‘eiki ‘a ‘Ene ‘Afio ‘a e ngaahi me‘a kuo pau ke hoko leva. 7Pea ko eni, ‘oku vave ‘eku ‘alu atu, Monu‘ia ā ka ko ia ‘oku ne tauhi ‘a e ngaahi lea ‘o e palofisai ‘o e tohi ni (v.6-7).
= Mahu’inga ke falala kihe lea ‘oe tohi ni, he koe mo’oni ‘oe mo’oni he koe tala’ofa ‘oe mo’ui ta’engata ‘oku fai ‘ehe ‘Otua ta’eloi (Tit 1:2) pea koe ng me’a kuo tau vakai ai kuo pau ke hoko leva he ‘oku lolotonga hoko pe ‘ae ngaahi fakamaau fakatokanga ‘ae ‘Otua kihe angahala (Am 4:10) pea ‘oku vave ‘ae toehokomai ‘a Sisu, koe tefito’i fekau ia ‘oe Tohi ni ke tau tauhi kiai he te tau monu’ia ai ‘oka tau ka teu ki he’ene toeha’u (Jn 14:3)
8Pea ko au Sione ia na‘e fanongo mo mamata ki he ngaahi me‘a ni, pea ‘i he‘eku fanongo leva mo mamata, na‘a ku mape‘e ai ki lalo ke hū ‘i he va‘e ‘o e ‘āngelo na‘e fakahā mai ‘a e ngaahi me‘a ko ia. 9Ka ka pehē mai ‘e ia, ‘Ē, ‘oua: ‘oku ou kaungā tamaio‘eiki mo koe, pea mo ho ngaahi tokoua ‘a e kau palōfita, pea mo e kakai ‘oku tauhi ‘a e ngaahi lea ‘o e tohi ni. Hū ki he ‘Otua pē (v.8-9).
‘Oku tau kaungatamaio’eiki moe kau ‘angelo he tauhi ‘oe lea ‘oe tohitapu (Ps 103:20)
10Pea ne pehē mai, ‘Oua te ke sila‘i ‘a e ngaahi lea ‘o e palofisai ‘o e tohi ni, he kuo panaki hono taimi. 11Ko ia ‘oku ne ta‘eangatonu ke ne fai ta‘etotonu ai pē: pea ko ia ‘oku ‘uli, ke ne fai ai pē hono ‘uli‘i: pea ko ia ‘oku angatonu ke ne faitotonu ai pē: pea ko ia ‘oku mā‘oni‘oni ke ne fai ai pē hono fakamā‘oni‘oni‘i (v.10-11).
= Kuo fuoloa ‘ae panaki ‘ae taimi ke toeha’u ‘a Sisu (1 Thess 5:1) pea ‘oku taau ke tau tafoki kia Sisu (Rom 13:11-12) he koe ta’eangatonu moe ‘uli ‘e ‘ikai hao (Dan 12:10), ka ‘e tu’uma’u pe ‘ae angatonu moe ma’oni’oni ‘o fai aipe honau fakama’oni’oni’i ‘ihe feilaulau ‘a Kalaisi (Heb 10:14)
12Vakai, ‘oku vave ‘eku ‘alu atu, pea ‘oku ‘alu mo au ‘eku totongi ke ‘atu ki he tangata takitaha ‘o fakatatau ki he‘ene ngāue. 13Ko au ko e ‘Ālifa mo e ‘Ōmeka, ko e ‘Uluaki mo e kimui, ko e Kamata‘anga mo e Ngata‘anga.14Monū‘ia ā ka ko kinautolu ‘oku fō honau kofu, koe‘uhi ke nau fa‘iteliha ki he ‘Akau ‘o e Mo‘ui, pea ke nau hū ‘i he ngaahi matapā ki he kolo. 15‘Oku ‘i he tu‘a ‘ā ‘a e fanga kulī, mo e kau fai fakalou‘akau, mo e kau fe‘auaki, mo e kau fakapō, mo e kau tauhi ‘aitoli, mo ia kotoa pē ‘oku ‘ofa ki he loi mo fai ia (v.12-15).
‘E totongi ‘ae taha kotoa pe ‘o fakatatau ki he’ene ngaue he ‘oku ne sivi ‘ae loto (Jer 17:10) ke ‘ilo pe kuo fakatonuhia ia ‘ihe ta’ata’a ‘o Kalaisi (Rom 5:9) he ko kinautolu pe kuo fo honau kofu ‘o fakahinehina he ta’ata’a ‘oe Lami ‘e hao he fakamaau (Rev 3:10; 7:14) ‘o hu ki he Kolo, ka ko kinautolu ‘oku fai ta’etotonu ‘e ‘ikai hanau tofi’a ‘ihe Pule’anga ‘oe ‘Otua (1 Cor 6:9-10) ka te nau nofo pe ‘ihe tu’a’a, ‘a ia koe potu ‘oe tangi moe fengai’itaki ‘oe nifo (Mt 22:11-13)
16Ko au Sīsū kuo u fekau ‘eku ‘āngelo ke fakapapau kiate kimoutolu ‘a e ngaahi me‘a ni ‘i he ngaahi siasi. Ko au ko e Huli mo e Ha ko ‘o Tēvita, ko e Fetu‘u Ngingila, ko e Fetu‘u Pongipongi (v.16).
= Koe Siasi ‘oku taumu’a ke fakapapau’i ai ‘ae tu’unuku mai ‘ae toefokimai ‘a Sisu ke fai ‘ae Fakamaau (Ac 17:31), he ‘oku kamata ‘ae fakamaau mei he lotofale ‘oe Siasi ‘aki hotau ngaahi mamahi’anga (1 Pet 4:17) ka ko Sisu ‘ae Huli ‘o Tevita ‘oku ne fakamaau totonu (Isa 11:1-2) moe Fetu’u Pongipongi ‘oku ulo hotau loto he tu’u ‘etau manako he’ene folofola (2 Pet 1:19)
17Pea ko e Laumālie mo e Ta‘ahine ‘oku na pehē, Ha‘u. Pea ko ia ‘oku ne fanongo ke ne pehē, Ha‘u. Pea ko ia ‘oku fieinu, ke ne ha‘u. Pea ko ia ‘oku ne loto ki ai, ke ne to‘o ta‘etotongi ‘a e Vaiola (v.17).
= Koe’uhi ‘oku tu’unuku mai ‘ae toeha’u ‘a Sisu, ko ia ‘oku fai ‘ehe Laumalie moe Siasi ‘ae fakaafe ‘oe Kosipeli kihe fieinua kotoa pe ke ha’u ‘o inu ‘ihe vai mo’ui ‘oe vaiola (Isa 55:1; Jn 4:10) ‘oku tafe mei he taloni ‘oe ‘Otua ke fakama’a hono kakai (Zec 13:1) ‘aia koe Laumalie ‘oe ‘Otua (Isa 44:3)
18‘Oku ou fakapapau atu kiate ia kotoa pē te ne fanongo ki he ngaahi lea ‘o e palofisai ‘o e tohi ni, ka ai ha taha te ne fakalahi ki ai, ‘e fakalahi ‘e he ‘Otua kiate ia ‘a e ngaahi tautea kuo tohi ‘i he tohi ni. 19Pea ka ai ha taha te ne to‘o ha me‘a mei he ngaahi lea ‘o e tohi palofisai ni, ‘e to‘o ‘e he ‘Otua hono ‘inasi ‘i he ‘Akau ‘o e Mo‘ui, pea ‘i he Kolo Tapu, ‘a e ngaahi me‘a kuo tohi ‘i he tohi ni (v.18-19).
= Koe fekau tatau na’e fai ‘e Mosese ‘o fekau’aki moe folofola ‘ae ‘Otua (Dt 4:2; 12:32) he koe ngaahi me’a kuo hikitohi ‘oku ma’atau lelei ke ma’u ai ‘ae fakamo’ui (Dt 29:29) he kuo hikitohi ‘ae Tohitapu ke ne fakapoto kitautolu ke ma’u ‘ae fakamo’ui ‘ihe tui kia Sisu (2 Tim 3:15)
20Ko ia ‘oku ne fakapapau ‘a e ngaahi me‘a ni, ‘oku ne pehē, ‘Io, ‘oku vave ‘eku ‘alu atu. ‘Ēmeni. ‘Eiki Sīsū, ke ke hā‘ele mai. 21Ko e kelesi ‘a e ‘Eiki ko Sīsū Kalaisi, ‘ofa ke ‘i he kakai lotu ia (v.20-21).
Ko kitautolu ‘oe Siasi ‘oku tau fakapapau ‘oku vave ‘ae toeha’u ‘a Sisu ‘oku tau lotu fakataha (Heb 10:25): Malanata = ‘Eiki Sisu ke ke ha’ele mai (1 Cor 16:22)
